Arutelu:Vahelduvvool
From Wikipedia, the free encyclopedia
Siin on nüüd mingi põhimõtteline loogikaviga.
Misasi siis on vool ja selle alaliik vahelduvvool?
Kas pinge on ikka voolu iseloomustav põhisuurus?
Rahvasuu muidugi kasutab mõistet vool igasuguse elektrienergia kohta, kuid entsüklopeedias kannataks mõistetel pinge ja vool selgelt vahet teha. Marting 17. märts 2008, kell 19:53 (UTC)
- Ärme unusta, et vool on ka vee vool ja tähendab ka voolamist mitte ainult elektrivoolu. See artikel vajab korraliku ülekäimist, sellega igati nõus. Ära unusta oma kommentaaridele alkirja panna - 2 x ~~. Akra 17. märts 2008, kell 19:17 (UTC)
Miks on välja jäetud lõik vahelduvvoolu sageduste kohta? Minu meelest on see asjakohane. Andres (arutelu) 10. juuni 2013, kell 09:53 (EEST)
Muudatused, mis on tehtud 24. oktoobril 2019, väljuvad artikli raamidest. Aluseks olev en:Alternating current on äärmiselt laialivalguv, hõlmates paljusid elektrotehnika ja elektroenergeetika valdkondi. Ühes artiklis pole vaja (ega võimalik) käsitleda
- elektrienergia ülekandmise üksikküsimusi (elektrivõrk, elektriliin, alajaam, kolmefaasiline toitesüsteem, elektrigeneraator);
- vahelduvvooluga seotud nähtusi (pinnaefekt, vahelduvvoolu võimsus, modulatsioon) ja rakendusi kitarrivõimendist kaabeltelevisioonini;
- elektrisignaalide edastamist (väändunud paarid, lainejuhe, koaksiaalkaabel, kiudoptika).
Pealegi on artikli sõnasõnaline ümberpanek ja terminoloogiline küündimatus muutnud teksti kohati päris arusaamatuks. Artikli sisu ja tõlke taset arvestades on kohane pöörduda tagasi 31.03.2019 juurde; praeguse versiooni võiks tuua arutelulehele (?) – LAviki (arutelu) 3. mai 2021, kell 09:09 (EEST)
Siin LAviki redaktsioon: 10. mai 2021, kell 08:20
Vahelduvvool on elektrivool, mille suund perioodiliselt muutub. Iga perioodi kestel suureneb vahelduvvoolu hetkväärtus (s.t muutuva suuruse väärtus mingil hetkel) nullist tippväärtuseni ja väheneb uuesti nullini (see on voolu positiivne poolperiood); seejärel väheneb vool negatiivse tippväärtuseni ja suureneb uuesti nullini (negatiivne poolperiood). Kõige laiemalt on kasutusel siinusfunktsiooni kohaselt muutuv vahelduvvool ‒ siinusvool.
Vahelduvvoolu rahvusvaheliselt kasutatav tähis on AC (inglise k sõnadest alternating current).
Vahelduvvoolu iseloomustavad tähtsamad suurused on järgmised:
- periood T ‒ ajavahemik, mille jooksul vool läbib ühekordselt kõik väärtused;
- sagedus f ‒ perioodide arv sekundis, mõõtühik herts;
- tippväärtus Im ‒ kummagi poolperioodi amplituudiväärtus;
- efektiivväärtus I ‒ vool, mis on efektiivsuselt, nt soojustoimelt samaväärne niisama tugeva alalisvooluga; rahvusvaheliselt kasutatav tähis on RMS (inglise keele sõnadest root mean square, voolu ruutkeskmine väärtus perioodi kestel).
Elektrienergia tootmise, jaotamise ja tarbimise seisukohalt on vahelduvvoolul alalisvoolu ees mitmeid eeliseid:
- vahelduvvoolu korral on trafo abil lihtne muundada energiat ülekandekadude vähendamiseks kõrgepingeliseks ja tarbija juures tagasi vajaliku madalama väärtuseni;
- vahelduvvoolugeneraatorite jõuahelad on kontaktivabad, seega puudub vajadus kanda voolu üle pöörlevalt rootorilt;
- vahelduvvoolumootorid on lihtsamad, odavamad ja töökindlamad kui alalisvoolumootorid.
Vahelduvvooluenergia olulisteks puudusteks on võimsusteguri korrigeerimise ja reaktiivvõimsuse kompenseerimise vajadus ülekandekadude vähendamiseks. Jõuelektroonika kiire arengu tõttu on alates 20. sajandi lõpust hakatud tööstus- ja transpordirakendustes (kraanad, tööstusrobotid jm) üha enam kasutama alalisvoolu.