Apple'i nutitelefon From Wikipedia, the free encyclopedia
iPhone on nutitelefon, mida toodab arvuti- ja tarkvarafirma Apple. iPhone töötab kaameratelefonina, kaasaskantava video- ja muusikamängijana ning selle abil on võimalik e-posti lugeda ja internetti kasutada. Operatsioonisüsteemiks on Apple iOS, mis on sisuliselt Mac OS X-i lihtsustatud versioon.
 | See artikkel vajab ajakohastamist. |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Märts 2021) |
 | |
|---|---|
 iPhone | |
| Arendaja | Apple |
| Tootja | Foxconn, Pegatron, Wistron |
| Tüüp | nutitelefon |
| Väljalaske kuupäev | 29. juuni 2007 |
| Opsüsteem | iOS |
iPhone sai alguse sellest, et Steve Jobs palus Apple'i inseneridel uurida uue põlvkonna puutetundlike ekraanide omadusi. Algselt oli plaanis hakata tootma tahvelarvuti stiilis personaalarvuteid,[1] millega Apple'il oli kogemusi nende varasema Newtoni pihuarvuti näol.
Siiski märkis Jobs 2003. aastal toimunud konverentsil "D: All Things Digital", et tahvelarvutid ega ka traditsioonilised pihuarvutid ei ole Apple'i jaoks õige suund ja tulevik peitub hoopis mobiilides. 7. septembril 2005 tuli turule Apple'i ja Motorola koostöös sündinud mobiiltelefon ROKR E1. Jobs ei olnud sellega rahul: tema sõnul ei saavat Apple'i insenerid ja disainerid teha Motorolaga koostöös täpselt sellist telefoni, nagu Apple soovis.[2] 2006. aasta septembris lõpetas Apple ROKR-ile toe pakkumise ja andis välja iTunes'i tarkvara uue versiooni, mis sisaldas vihjeid tuleva telefoni kohta.[3] 9. jaanuaril 2007 avalikustas Jobs Macworldi konverentsil iPhone'i ja 11. juunil teatas WWDC konverentsil, et iPhone toetab kolmandate osapoolte loodud programme sisseehitatud veebibrauseri Safari kaudu.
iPhone tuli USA-s turule 29. juunil 2007. Telefoni esimene generatsioon (n-ö iPhone 2G) jõudis müüki ka Euroopas, aga ainult valitud riikides (Inglismaal, Prantsusmaal ja Saksamaal 2007. aasta novembris ning Iirimaal ja Austrias 2008. aasta kevadel). iPhone 3G on telefoni teine põlvkond, mis tuli müüki 11. juulil 2008 ning toetab 3G-andmesidet ja ülemaailmset A-GPS-i asukohamääramise süsteemi.
iPhone 3GS on Apple'i kolmanda generatsiooni nutitelefon, mis tuli müüki 19. juunil 2009. iPhone 3GS on oma eelkäijatega võrreldes kiirema protsessoriga, parema kaameraga (3 megapikslit, video lindistamise võimalus) ja häälkäskude toega.
iPhone 4 tuli 5 riigis müüki 24. juunil 2010. Sellel on tagu- ja esikaamera, mis võimaldab pidada videokõnesid ja videokonverentse FaceTime tarkvaraga.
4. oktoobril 2011 esitleti avalikkusele iPhone 4S, millele töötati välja operatsioonisüsteem iOS 5 koos mitmete tarkvara- ja riistvarauuendustega.
10. septembril 2013 tuli välja iPhone 5s. Selle disain on sama kui iPhone 5-l, aga lisatud on sõrmejäljeluger, kiirem protsessor ja parem kaamera. Tehti ka polükarbonaadist korpusega iPhone 5c, mis on "lahjem" ja "soodsam" versioon iPhone 5s-ist.
Praegused mudelid:
Varasemad mudelid:
Telefonil on 3,5-tolline (9 cm) puutetundlik vedelkristallekraan (lahutusvõimega 480×320 pikslit, 163 ppi, HVGA), mille ees on kriimustuse- ja sõrmejäljekindel klaas. Ekraan on 18-bitise värvieraldusega (suudab näidata 262 144 värvi). Puutetundlik osa on mõeldud kasutamiseks ühe või mitme palja näpuga (ei tööta enamiku kinnastega). iPhone 3GS-i ekraan on kaetud ka oleofoobse kaitsekihiga.[4]
Ekraan kasutab ka kolme sensorit:[5]
iPhone ja iPhone 3G nutitelefonile on sisse ehitatud 2-megapiksline kaamera, mis asub telefoni tagaküljel. Sellel pole optilist suurendust, välku ega autofokuseerimist. Samuti ei toeta ta videosalvestust. Nutitelefonil iPhone 3GS on 3,2-megapiksline OmniVisioni kaamera. Sellel on automaatteravustamine ja automaatne värvitasakaalustamine. Lisaks on võimalik teha 640x480 (VGA resolutsioon) video 30 kaadrit sekundis. Telefoniga on võimalik videot ise kärpida ning laadida üles näiteks YouTube'i.
iPhone 4-l on 5-megapiksline kaamera (2592x1936 pikslit). Kaamera asub telefoni tagaküljel, mis on varustatud valgustatud sensoriga. See teeb isegi hämaras kvaliteetseid pilte. Samuti LED-välklamp, mis valgustab videosalvestust.[6] iPhone 4 on esimene iPhone, millel on kõrgkvaliteetne pildifunktsioon.[7] iPhone 4-l on olemas ka teine kaamera, mis asub telefoni esiküljel. Sellega on võimalik teha VGA-fotosid ja SD-videosalvestust.
iPhone 4S kaameraga saab teha fotosid, mille suurus on 8 megapikslit ja salvestada 1080p videoid. Sisseehitatud güroskoop stabiliseerib kaamerat video salvestamise ajal. Samuti kasutab iPhone 4S ka täiustatud tagantvalgustusega sensorit, automaatset valge balanssi, täiustatud värvitäpsust, näotuvastust ja liikumisest tingitud hägususe vähendamist. See kõik tähendab, et pole tähtis, kui palju inimesi, kui palju valgust ja kui palju liikumist jäädvustada – kõik näeb välja täpselt nii, nagu peab.[8]
iPhone toetab GSM, 3G, EDGE, UMTS ja HSDPA mobiilsidetehnoloogiaid ning juhtmevaba Bluetooth- ja WLAN-ühendusi. Jaanuaris 2008 välja antud tarkvarauuendus lubas esimese generatsiooni iPhone'il kasutada mobiilimaste ja Wi-Fi-levialasid, et triangulatsiooni abil oma asukohta määrata. Hiljem toodetud telefonidel on juba sisseehitatud A-GPS ja ka digitaalne kompass.
iPhone'i esimene generatsioon oli saadaval 4 GB ja 8 GB mudelitena. 2008. aasta septembris lõpetas Apple 4 GB mudeli tootmise ja 2008. aasta veebruaris hakkas pakkuma 16 GB mudelit. Kolmanda põlvkonna iPhone 3GS on ka praegu saadaval 8 GB mudelina. Vanemad mudelid on juba tootmisest maha võetud.
Telefonis on ainult sisemine välkpõhine mälu ja seade ei toeta mälukaarte.
Telefonil on sisseehitatud liitiumioonaku, mida kasutajal ei ole võimalik vahetada. Laadimine käib USB-liidese kaudu, kas otse arvutist või adapteri kaudu elektrivõrgust.
Telefonil on ka niiskussensor, mis asub kõrvaklapiliidese tagaosas. Apple'i töötajad saavad selle abil näha, kas telefonil on olnud suuremaid veekahjustusi, ning siis otsustada, kas telefoni garantii veel kehtib. Sensori asukoha tõttu on seda võimalik ka kogemata "aktiveerida", näiteks sporti tehes telefoni higises püksitaskus hoides või ka niiskes vannitoas. Sellest tulenevalt on sensori asukohta palju kritiseeritud.[9]
iPhone'i operatsioonisüsteem on iOS, mis põhineb Mac OS X-il. Lisatud on ka Core Animationi tarkvara komponent, mis koos PowerVR riistvaraga (iPhone 3GS-il OpenGL ES 2.0) on telefoni kasutajaliidese kuvamise ja animeerimise taga. iPhone'i operatsioonisüsteem võtab ruumi natuke alla 1,3 GB[10] ja toetab selle jaoks spetsiaalselt kompileeritud arvutiprogramme, kas siis kolmandatelt osapooltelt või Apple'ilt endalt. Telefoni sünkroonimine arvutiga käib iTunes'i kaudu, mille abil on ka võimalik Apple'i tarkvarauuendusi paigaldada ja on ka võimalik otse seadmest uuendada.
Telefoni veebibrauseriks on Safari, mis kuvab veebilehti Maci Safari versiooniga sarnaselt, aga ei toeta ei Flashi ega Javat. Telefonis on ka Apple Mapsi programm, mis oskab kahe punkti vahelise teekonna juhiseid koostada. Apple tegi ka iPhone'i jaoks eraldi YouTube'i programmi, mis enne videote näitamist kodeerib need ümber H.264 formaati.
iPhone'is on e-posti klientrakendus, mis oskab kuvada HTML-vormingus e-kirju ja võimaldab kasutajal nendesse pilte lisada. E-kirja manusena kaasa tulnud PDF-, Wordi, Exceli või Powerpointi faile on võimalik telefonis vaadata. E-posti klientrakendus toetab IMAP-, POP3- ja Microsoft Exchange'i protokolle.[11]
Telefoni on võimalik paigaldada ka kolmandate osapoolte kirjutatud programme App Store'i kaudu.
Siri on tarkvara, mis on kaasas iPhone 4S-iga ja uuemaga. Selle tarkvara abil saab inimene, kasutades häält, anda iPhone'ile käske (näiteks saata sõnumeid, lisada märkmeid, alustada kõnesid ja muud). Siriga saab rääkida nagu inimesega ning ta saab aru, mida inimene soovib teha. Ta räägib isegi vastu. Näiteks võib Sirilt küsida, kas lähedal asub mõni hamburgerirestoran, ning Siri annab tulemuseks lähimad restoranid, kust saab hamburgerit. Kui nüüd küsida "Aga kuidas oleks takodega?", siis Siri mäletab, et jutt oli söögikohtadest, ning annab ette mehhiko restoranid. Tänu sellele tarkvarale ei pea ka ise kirjutama sõnumeid, see oskab hääle muuta tekstiks. Põhimõtteliselt võib kõik toimingud teha ära häälkäskudega.[12]
Ametlikult sai iPhone'ile kolmandate osapoolte tarkvara installima hakata alates iOS 2.0 versioonist, kui Apple lõi App Store'i. Sellise tarkvara loomiseks peab registreerima ennast iOS-i tarkvara arendajaks ning maksma iga aasta liikmemaksu 99 USD aastas. Seejärel on võimalik alla laadida endale tarkvaraarenduskomplekt, mille abil saab hakata kirjutama iOS-ile programme, kasutades programmeerimiskeelena Objective-C-d ja Swifti.
Ametlikele programmidele, mida App Store'i kaudu saab levitada, on palju tingimusi. Need programmid peavad olema spetsiaalselt iOS-i jaoks kirjutatud. Sellest tulenevalt ei lubata levitada programme, mis võimaldavad käitada enda sees teisi programme või skripte, mis pole Apple'i poolt heaks kiidetud. Seetõttu on keelatud näiteks Adobe Flash, mitmed emulaatorid ning teiste programmeerimiskeelte interpretaatorid.
Kuni 2010. aasta septembrini oli ka keelatud kasutada programmide loomiseks mitte Apple'i loodud tarkvaraarenduskomplekte. Pärast seda reegleid muudeti ning peamiseks tingimuseks sai see, et programmid ei või lihtsalt interneti kaudu uut koodi alla laadida.[13]
Uute programmide lisamiseks App Store'i peavad arendajad kõigepealt laskma Apple'il see programm mitmesuguste filtrite abil üle kontrollida. Arendajad saavad programme levitada tasuta või määrata summa, mille kasutajad peavad selle allalaadimiseks maksma. Tasulise programmi puhul saab arendaja tulust 70% ja Apple 30%.
Alates esimesest iOS versioonist on loodud selle jaoks ka mitteametlikku tarkvara, mille kasutamiseks peab iPhone'i jailbreak'ima, mis loob võimaluse seadme kogu failisüsteemile ligi pääseda ning ka uut tarkvara lisada. Kuna iOS 1 puhul ei eksisteerinud viisi ametlikult uut tarkvara hankida, oli mitteametliku tarkvara kasutamine küllaltki levinud. Tavaliselt oli jailbreak'iga kaasas programm, mille kaudu sai otse iPhone'i seest uut tarkvara internetist alla laadida ja installida.
Alates iOS versioon 2.0-st oli juba küll võimalik ametlikku tarkvara installida, kuid kuna mitteametlik tarkvara oli eelmise versiooniga laialt levima hakanud, siis leiti ka viis uuematele versioonidele mitteametlikke programme peale panna.
Allolevas tabelis on esitatud iPhone mudelite põhierinevused.[15]
| Mudel | iPhone | iPhone 3G | iPhone 3GS | iPhone 4 | iPhone 4S | iPhone 5 |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Saadavus | Müük on lõpetatud | Müük on lõpetatud | Müük on lõpetatud | Müük on lõpetatud | Müük on lõpetatud | Müük on lõpetatud |
| Ekraan | 89 mm (3.5 in) LCD, kuvasuhe 3:2 | 101 mm (4 in) LCD, kuvasuhe 16:9 | ||||
| 480 × 320 px HVGA, 163 ppi |
960 × 640 px, 326 ppi | 1136 × 640 px, 326 ppi | ||||
| Salvestusmahutavus | 4/8/16 GB | 8/16 GB | 8/16/32 GB | 16/32/64 GB | ||
| Protsessor | 620 MHz ARM 1176JZ(F)-S |
833 MHz ARM Cortex-A8 |
1 GHz Apple A4 |
1 GHz Dual-core Apple A5 |
Apple A6 | |
| Mälu | 128 MB DRAM | 256 MB DRAM | 512 MB DRAM | 1 GB DRAM | ||
| Mobiilside | GSM/GPRS/EDGE (850, 900, 1800, 1900 MHz) |
Eelnevale lisaks: 3.6 Mbit/s UMTS/HSDPA (850, 1900, 2100 MHz) |
Eelnevatele lisaks: 7.2 Mbit/s HSDPA |
GSM mudel Eelnevatele lisaks: 5.76 Mbit/s HSUPA, UMTS/HSDPA (800, 900 MHz) |
Eelnevatele lisaks: 14.4 Mbit/s HSDPA, parendatud dünaamiliselt ümberlülituv kahene antenn, kombineeritud GSM/CDMA | |
| CDMA mudel CDMA/EV-DO Rev. A (800, 1900 MHz) | ||||||
| Lisad | USB 2.0/dock connector | Eelnevale lisaks: A-GPS, peakomplekt |
Eelnevatele lisaks: hääljuhtimine, digitaalne kompass, Nike+, ekraanile vajutus kaamera fokuseerimiseks (iOS 4.0+), sisseehitatud puldiga peakomplekt |
Eelnevatele lisaks: 3-teljeline güroskoop, kaksikmikrofon, microSIM, tagumise kaamera LED-välklamp |
Eelnevatele lisaks: Siri (beta) ja GLONASS toetus |
|
| Kaamera | 2.0 Mpx, f/2.8 Ainult pildid |
3.0 Mpx, f/2.8 VGA video, 30 fps |
Tagumine: 5.0 Mpx, f/2.8 720p HD video, 30 fps |
Tagumine: 8.0 Mpx, f/2.4 1080p Full HD video, 30 fps |
Tagumine: 8.0 Mpx, f/2.4 1080p Full HD video, 30 fps | |
| Eesmine: 0.3 Mpx (VGA video) 480p VGA video, 30 fps |
Eesmine: 1.2 Mpx 720p (HD video), 30 fps | |||||
| Materjalid | Alumiinium, klaas ja must plastik | Klaas, plastik ja teras: must või valge (valge pole saadaval 8 GB mudelites) |
Must või valge alumiinosilikaatklaas ja roostevaba teras | Must või valge klaas ning alumiinium | ||
| Mõõtmed |
115.0 mm pikkus, 61.0 mm laius, 11.6 mm paksus. |
115.5 mm pikkus, 62.1 mm laius, 12.3 mm paksus. |
115.2 mm pikkus,
58.66 mm laius, 9.3 mm paksus. |
123.8 mm pikkus,
58.6 mm laius, 7.6 mm paksus. | ||
| Aku | Sisseehitatud, mitte-eemaldatav, laetav liitium-ioon polümeer aku | |||||
| Välja lastud | 4 ja 8 GB: 29. juuni 2007 16 GB: 5. veebruar 2008 |
11. juuli 2008 | 16 ja 32 GB: 19. juuni 2009 Must 8 GB: 24. juuni 2010 |
GSM (must): 24. juuni 2010 CDMA (must): 10. veebruar 2011 Valge: 28. aprill 2011 8 GB: 4. oktoober 2011 (saadaval alates 14. oktoober 2011) |
14. oktoober 2011 | 12. september 2012 |
| Tootmisest maha võetud | 4 GB: 5. september 2007 8 ja 16 GB: 11. juuli 2008 |
16 GB: 8. juuni 2009 Must 8 GB: 4. juuni 2010 |
16 ja 32 GB: 24. juuni 2010 Must 8 GB: 12. september, 2012 |
16 ja 32 GB (ainult lukustamata): 4. oktoober 2011 Must ja valge 8 GB: tootmises |
Tootmises | Tootmises |
| Mudel | iPhone | iPhone 3G | iPhone 3GS | iPhone 4 | iPhone 4S | iPhone 5 |
Jailbreak (inglise keeles 'vanglast põgenemine') on ametlikult Apple'i poolt mittetoetatav operatsioon, mis võimaldab tarkvarale ligipääsu iPhone'i failisüsteemi juurde. See aga annab võimaluse aparaadi funktsioone laiendada, näiteks teiste rakenduste (peale AppStore'i) installida või ise vormistamisteemasid valida. Vajaduse korral saab aparaadi esialgse seisu taastada iTunesi programmi abil. Kuna Jailbreak on ainult operatsioonisüsteemi puudutav programm, kaovad kõik Jailbreaki kasutamise jäljed.
Ühest küljest vaadates on Jailbreaki kasutamine kasulik. See võimaldab kompenseerida kasutajatele neid ebamugavusi, mis on seotud Apple'i omanikuõigustega: AppStore'i kasutamise ebamugavused, üks seade – üks arvuti seos, paljude kasulike funktsioonide puudumine (näiteks "must nimekiri"), jne. Ka pärast Jailbreaki kasutamist omandab aparaat need funktsioonid, mis on teistes nutitelefonides juba tavaliseks saanud, kuid mis seni iPhone'is puudusid, näiteks vaba ligipääs failisüsteemile ja MMS-sõnumite saatmine (ei ole lubatud iPhone 2G-s).
Teisest küljest võib Jailbreak ka ebamugavusi põhjustada. Keegi ei ole seda tarkvara testinud ega kontrollinud, seega võib (aga ei pruugi) Jailbreak mõjutada andmete turvalisust või isegi põhjustada andmete vargust. On ka teada, et mõned Jailbreaki kasutajad ei saanud iBooksi teenindust kasutada. Riigiõiguse suhtes sõltub kõik konkreetse riigi seadustest. Näiteks USA-s ei ole Jailbreaki kasutamine Apple'i autoriõiguste rikkumine, kuigi Apple ise arvab, et see on ebaseaduslik.
Protseduurid, mis on sarnased Jailbreakiga iPhone'i jaoks, eksisteerivad ka teiste mobiilplatvormide (Symbian 9 ja Android) ja mängukonsoolide (PS3) jaoks.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
