![cover image](https://wikiwandv2-19431.kxcdn.com/_next/image?url=https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/2/2c/International_amateur_radio_symbol.svg/langet-640px-International_amateur_radio_symbol.svg.png&w=640&q=50)
Amatöörraadio
From Wikipedia, the free encyclopedia
Amatöörraadio (ka HAM-raadio) on kindlaksmääratud raadiosageduste kasutamine eraviisilisel, mitteärilisel, hariduslikul eesmärgil sõnumite vahetuseks, hädaabisuhtluseks või traadita ühenduse katseteks.[1]
![]() | See artikkel ootab keeletoimetamist. (September 2022) |
![](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/2/2c/International_amateur_radio_symbol.svg/220px-International_amateur_radio_symbol.svg.png)
Raadioamatöörid on tehnikahuvilised, kes tegelevad hobi korras raadiotehnikaga ja suhtlevad selle abil üksteisega. [2] Amatöörraadioga tegelevad isikud, kellel on olemas vastav luba[3].
Raadioamatörism erineb põhimõtteliselt avalikust ringhäälingust, avalikku sektorit kaitsvatest ühendustest (politsei, kiirabi, tuletõrje jne) või professionaalsetest kahesuunalistest sidepidamisviisidest (nt taksodes jne). Amatöörraadiosidet koordineeritakse rahvusvahelise amatöörraadio ühingu (IARU)[4] ja rahvusvahelise telekommunikatsiooni ühenduse (ITU) alt ning selle litsentsimine käib individuaalselt valitsuse alt. Amatöörraadio litsentsi saamiseks tuleb selgeks saada elektroonika põhialused ning kõnealuses riigis kehtivad amatöörside regulatsioonid.
Amatöörside jaoks kasutatakse mitmesuguseid meetodeid, nagu näiteks heli, pilt, binaarinfo jms. Erinevate lainepikkuste abil on võimalik sidet korraldada ülelinnaliselt, -riigiliselt, -kontinendiliselt või lausa üle maailma. 2011. aastal oli amatöörsidega regulaarselt tegelevaid inimesi maailmas veidi üle miljoni.[5]
Amatöörraadiojaamad võivad olla nii isiklikuks kui ka kollektiivseks kasutamiseks mõeldud. Individuaalne raadiojaam kuulub raadiohuvilisele, on paigaldatud tema koju ning ainult nimetatud isik tohib seda kasutada. Kollektiivseid raadiojaamu paigaldatakse tavaliselt mingi organisatsiooni ruumidesse (kool, ülikool jms), see võib olla paigaldatud ka kellelgi koju.
Raadioamatööride tavalised tegevused on järgmised:
- raadioaparatuuri (nii saatjate kui ka vastuvõtjate ja ka nende antennide) projekteerimine ja ehitamine;
- raadiosidega seotud võistlustel osalemine (nn raadiosport);
- teatud raadioside läbiviimise eest saadud QSL kaartide ja diplomite kollektsioneerimine;
- väga kaugel asuvate amatöörraadiojaamade otsimine ning nendega raadioside loomine;
- retroaparatuuriga töötamine, ajalooliste raadiote eksemplaride taastamine;
- raadioekspeditsioonides osalemine ehk raadioeetri pidamine kaugematest paikadest või riikidest, kus ei ole aktiivseid raadioamatööre.
Lisaks on raadioamatöörid kohustatud hädaolukorras raadiosidet hoidma. Seda reguleerib rahvusvaheline määrus (ARES ehk ingl Amateur Radio Emergency Service)[6].