Almoraviidide dünastia
From Wikipedia, the free encyclopedia
Almoraviidide dünastia (araabia keeles المرابطون, Al-Murābiṭūn, otsetõlkes ribattidest tulnud (ribat oli araablaste linnus)) oli berberi moslemite dünastia, mis valitses peamiselt tänapäeva Maroko aladel.[1][2][3] Almoraviidid rajasid oma riigi 11. sajandil ning see ulatus üle Lääne-Magribi ja al-Ándalusi. Dünastiale pani aluse Abu Bakr ibn Umar, 1070. aastatel rajati pealinn Marrakech. Dünastia valitsejad olid pärit Lamtuna ja Godala hõimudest Lääne-Saharast, Draa, Nigeri ja Senegali jõe vahelistelt aladelt.[4][5][6][7]
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Juuli 2022) |
- Teiste kasutuste kohta vaata artiklit Murabitun.
Almoraviidide Riik Al-Murābiṭūn المرابطون 1040–1147 | |||||
Valitsusvorm | Monarhia | ||||
---|---|---|---|---|---|
Emiir |
‘Abd Allāh ibn Yāsīn (esimene, 1040–1059) Ishaq ibn Ali (viimane, 1146–1147) | ||||
Pealinn |
Azougui (1040–1058) Aghmat (1058–u 1070) Marrakech (u 1070–1147) | ||||
Religioon |
Islam (sunni, peamiselt) Ristiusk (katoliiklus) Judaism | ||||
Pindala | u 1 000 000 km2 (1120) | ||||
Peamised keeled |
Berberi Araabia Mozaraabia | ||||
Rahaühik | Dinaar | ||||
|
Tänu Almoraviididele ei õnnestunud Pürenee poolsaare kristlikel kuningriikidel al-Andalusi vallutada, kuna otsustavas Sagrajase lahingus alistati Kastiilia ja Aragóni Kuningriikide koalitsioon. Selle tõttu oli Almoraviidide kontrolli all põhjast lõunasse 3000-kilomeetrine maariba. Almoraviidide valitsejad ei nimetanud end kaliifideks, vaid amir al-musliminideks (moslemite printsideks), kuna de jure tunnustati Bagdadist valitsenud Abbasiidide Kalifaadi ülemvõimu.[8] Suurel alal valitsenud Almoraviidide võimuaeg oli suhteliselt lühike ning Masmuda hõimuliit kukutas nad Ibn Tumarti juhtimisel oma tippajal. Almoraviidide viimase valitseja Ishaq ibn Ali tapsid aprillis 1147 Almohaadid, kes võtsid neilt Maroko ja al-Andalusi valitsemise üle.