From Wikipedia, the free encyclopedia
46. Relva-SS-i grenaderirügement (saksa keeles Waffen-Grenadier Rügement der SS 46) oli põhiliselt eestlastest koosnev jalaväerügement Relva-SS-i koosseisus aastatel 1943–1945.
| 20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviisi 46. Relva-SS-i grenaderirügement | |
|---|---|
 Eesti diviisi vapp | |
| Tegev | November 1943 - mai 1945 |
| Riik |
.svg){kind=small} Suursaksa Riik |
| Kuuluvus |
 Relva-SS |
| Liik | jalavägi |
| Ülesanne | Eesti kaitsmine |
| Suurus | rügement |
| Lahingud |
Teise maailmasõja Idarinde Neveli rindel 1944. aastal Sõjategevuses Eestis: Narva lahing Sinimägede lahing ja 1945. aasta Oppelni lahing |
| Ülemad | |
| Võtmeisikud |
Relva-SS Standartenführer Juhan Tuuling Relva-SS Sturmbannführer Alfons Rebane |
 | See artikkel vajab toimetamist. (November 2019) |
Algselt oli rügemendi nimi 43. vabatahtlike SS-Rügement (43. SS-Freiwilligen Regiment), kuni see kuulus 3. Eesti SS-vabatahtlike brigaadi (3. Estnische SS-Freiwilligen-Brigade) koosseisu. Relva-SS-i vägedesse kuulunud mittesakslasi eristati sakslastest, mis väljendus ka SS-i auastmetes: 1942. aastal nimetati mehi leegionärideks (näiteks Legion-Obersturmführer), 1943. aasta oktoobrist SS-vabatahtlikeks (SS-Freiwilliger) ja 1944. aasta suvest Relva-SS-lasteks (nt Waffen-Hauptsturmführer der SS).
Pikemalt artiklis Eesti SS-vabatahtlike brigaadNovembris 1943 nimetati rügement ümber 46. Relva-SS grenaderirügemendiks (SS-Rgt.46), mis allutati jaanuaris 1944 20. Eesti SS-vabatahtlike diviisile.
Pikemalt artiklis 20. eesti diviis1944. aasta 7. veebruaril vahetati 24. jaanuaril 20. Eesti SS-vabatahtlike diviisiks ümbernimetatud väeosa rügemendid Neveli rindel välja ja saadeti8. veebruaril Neveli rindelt ära ja saadeti Eestisse, Narva rindele.
Kuni 1944. aasta aprillini kuulus rügementi kaks pataljoni, siis moodustati 660. Eesti Pataljonist juurde III pataljon, mida täiendati mobiliseeritud meestega.
1944. aasta 26. mail nimetati rügement 20. relvagrenaderide SS-diviisi (1. eesti) (20. Waffen-Grenadier-Division der SS (estnische Nr. 1)) 46. Relva-SS Grenaderirügemendiks.
Iga rügement koosnes 4 kompaniist numbritega 46/1-46/12.
1944. aasta 24. veebruaril ründasid Narva lahingutes 46. rügemendi II pataljoni osad SS-i Haupsturmführer'i Rudolf Bruusi juhtimisel Riigiküla sillapead (1200 m pikk ja 300 m lai) põhjast, I pataljon lõunast. Pärast suurtükitule ettevalmistust varajastel hommikutundidel, kell 5:15 asus 6. kompanii 20-meheline löögirühm SS-i Oberscharführer' Rein Männiku juhtimisel käsigranaatidega kaevikuid rullima. Kella 17:00 paiku õhtul oli sillapea hävitatud. Lahing kestis üle kümne tunni ning sillapea likvideeriti. Vaenlasi langes üle 300, Eesti Diviis kaotas 2 ohvitseri, 11 sõdurit ning 32 sai haavata. Sillapea purustamise eest autasustati SS-i Oberscharführer'it Rein Männikut korraga nii I kui ka II klassi Raudristiga, mis tegi temast esimese eestlase, kes sai sellise au osaliseks. Rügemendiülemat, SS-i Haupsturmführer't Rudolf Bruusi autasustati I klassi Raudristiga. Riigiküla sillapea purustamise eest sai 46 eesti sõjameest II klassi Raudristi ja 5 I klassi Raudristi.
Pikemalt artiklis 20. eesti diviis#Veebruar 1944 Pikemalt artiklis 20. eesti diviis#Diviisi lahingud Narva all Pikemalt artiklis 20. eesti diviis#Märts 194425. juulil 1944 hommikul alanud suurrünnakus murdsid 2 Punaarmee pataljoni, Narva-Jõesuu-Narva joonelt Narvast põhjas 46/II ja 46/III kaitseliinidest läbi. 46/II lõigus Riigiküla juurest ja 46/III Kudruküla juurest. Pärast suurtükitule ettevalmistust oli III pataljonis rivis umbes 100 meest. III pataljoni allesjäänud mehed taganesid Auga suunas. Pataljoni riismed olid kuni rinde maha jätmiseni septembris varus. Punaarmee 2. löögiarmee 131. LD ja 191. LD väeosad ületasid Kudruküla juures Narva jõest põhja pool Narva linna. Lõunaks jõuti Tallinna–Narva maanteeni Peeterristi ja Puhkova juures. Punaarmee jõudis 26. juulil Saksa vägede poolt mahajäetud Narva lääneservale. III SS-soomuskorpuse üksused alustasid taganemist Sinimägedesse. Läbimurre peatati 46. rügemendi II pataljoni poolt major Friedrich Kure juhtimisel.
25. juuli õhtul said ka Auvere piirkonnas kaitsel olevad Eesti üksused taandumiskäsu Tannenbergi liinile, 45. rügemendi taandumist jäi kaitsma 46. rügemendi II Pataljoni 7. kompanii Obersturmführer Edgar Vaikma juhtimisel.
Pikemalt artiklis Narva lahing (1944)#Juulilahingud
Pikemalt artiklis 20. eesti diviis#Juuli 1944, Sinimägede lahing Pikemalt artiklis 20. eesti diviis#August 1944, Tartu lahing (1944), Pupastvere lahingPärast Eestist evakueerumist koondati oktoobris 1944 Eesti väeosad Saksamaal Neuhammerisse (tänapäeva Poolas 100 kilomeetrit Wroclawist loodes) ning kõik eestlastest koosnevad väeosad koondati 20. Eesti diviisi üksustesse. Eestist taganemise järel koondati 20. diviis lühiajalisele puhkusele ja reorganiseerimisele Alam-Sileesiasse Neuhammeri õppelaagrisse, Żagańi lähedal.
12.–15. jaanuaril 1945 murdis Punaarmee saksa rinde Läänemerest kuni Karpaatideni läbi ning liikus läände. 23. jaanuariks 1945 olid Punaarmee üksused ületanud Oderi jõe ja seal sillapead moodustanud, neid ei suudetud likvideerida. Oderi kaitsele suunati kõik väeosad, ka Eesti diviis pidi nüüd võitlusse astuma.
22. jaanuaril 1945 paisati võitlusgrupp Oppelni ja Breslau-Briege rindelõiku Punaarmee pealetungi pidurdama. Võitlusgrupp koosnes diviisi staabist, kahest jalaväerügemendist, tankitõrjeüksusest, kahest suurtükiväe divisjonist ja toitlustusrühmast. 26. jaanuaril lahkus Neuhammerist 46. Relva-SS Grenaderirügement A. Rebase juhtimisel ja 22. jaanuari õhtul 45. rügement H. Riipalu juhtimisel.
Pikemalt artiklis 20. eesti diviis#Jaanuar 1945, Oppelni lahing Pikemalt artiklis 20. eesti diviis#Mai 1945: Tšehhi põrguSeamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
