2023. aasta Ḩamāsi-Iisraeli sõda
From Wikipedia, the free encyclopedia
2023. aasta Ḩamāsi-Iisraeli sõda on 2023. aasta oktoobris pingelisemaks muutunud relvastatud vastasseis Ḩamāsi[43][lower-alpha 12] juhitud Palestiina rühmituste ja Iisraeli vahel, mis algas 7. oktoobril 2023[44][45][46] koordineeritud üllatuspealetungiga Iisraeli vastu. Rünnak algas hommikul Hamasi kontrolli all olevast Gaza sektorist Iisraeli pihta saadetud vähemalt 3000 raketiga.[47] Paralleelselt murdis umbes 2500 Palestiina võitlejat Gaza ja Iisraeli vahelise barjääri ja mõrvas tsiviilisikuid naabruses asuvates Iisraeli kogukondades.[48] Vähemalt 1400 iisraellast tapeti[33], sealhulgas 260 inimest Re'imi muusikafestivalil.[49][50][51] Gaza sektorisse viidi relvastamata tsiviilpantvangid ja vangistatud Iisraeli sõdurid, sealhulgas naised ja lapsed.[52][53][54][55] Iisrael alustas vastulöökide korraldamist[56], enne kui kuulutas päev hiljem ametlikult Hamasile sõja.[56]
See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2023) |
See artikkel käsitleb käimasolevat relvakonflikti |
Osa Iisraeli-Palestiina konfliktist | |||
Palestiina kontrolli all olev ala Hamasi edenemise suurim ulatus Piirkond, mille suhtes kehtib Iisraeli evakueerimiskorraldus | |||
Toimumisaeg | alates 7. oktoober 2023 | ||
---|---|---|---|
Toimumiskoht | Iisrael, Palestiina, Liibanon[1], Süüria[2] | ||
Hetkeseis |
käimasolev
| ||
Osalised | |||
| |||
Väejuhid või liidrid | |||
| |||
Väeüksused | |||
| |||
Jõudude suurus | |||
| |||
Kaotused | |||
| |||
1 000 000 Palestiinlased Gazas ümberasustatud[lower-alpha 11] 500 000 iisraellast on ümberasustatud[42] |
Veresaun tantsumuusika festivalil "Supernova Sukkot Gathering" väljaspool Re'imi kibutsit oli ajaloo ohvriterohkeim kontserdirünnak.[57] Hamas alustas rünnakuid juudi pühade Sukkoti lõpus ja Yom Kippuri sõja lõpu 50. aastapäeval.[46][58]
Gaza-Iisraeli konflikt on kestnud alates 2006. aastast. Hamas vältis 2022. aastal ja suurema osa 2023. aastast suuremaid kokkupõrkeid Iisraeliga,[lower-alpha 13] valmistudes selle asemel varjatult[65][66] oma suureks pealetungiks, operatsiooniks Al-Aqsa üleujutus. Hamas teatas, et sai Iraanilt toetust rünnakule, mis oli tema sõnul vastus Iisraeli asunike vägivallale, Gaza sektori blokaadile, Jeruusalemma Al-Aqsa mošee rüvetamisele ning Iisraeli poolt aastakümnete jooksul palestiinlaste vastu suunatud julmustele.[67][68]
Iisrael alustas Hamasi vägede puhastamist mõjutatud piirkondadest ja õhurünnakuid Gaza sektorile,[69] milles on 15. oktoobri seisuga hukkunud 2750 palestiinlast.[18] ÜRO teatas, et umbes 1 miljon palestiinlast, peaaegu pooled Gaza elanikkonnast, on riigisiseselt ümber asunud.[70] Hirm humanitaarkriisi ees suurenes pärast seda, kui Iisrael katkestas toidu-, vee-, elektri- ja kütusetarned Gazasse, mis olid juba blokeeritud nii Egiptuse kui ka Iisraeli poolt.[71][72] Iisrael saatis sõnumeid, milles kutsus 1,1 miljonit Gaza elanikku Gaza põhjaosast evakueeruma, samal ajal kui Hamas kutsus elanikke oma kodudesse jääma ja blokeeris lõunasse viivad teed.[73][74][75] ÜRO ja paljud riigid nõudsid viivitamatut relvarahu.[76] Inimõigusrühmad kutsusid üles võtma vastu sõjast põhjustatud Gaza põgenikke.[77][78]
Vähemalt 44 riiki mõistsid hukka Hamasi ja mõistsid selle käitumist selgesõnaliselt "terrorismiks", sealhulgas USA, Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia ja Saksamaa ühisavalduses.[79][80][81] Seevastu nõudsid Lähis-Ida riigid deeskaleerimist[80] ja taunisid Iisraeli aastakümnete pikkust Palestiina alade okupatsiooni kui algpõhjust.[79][81][82] Iraan hoiatas, et kui Iisrael ei peata kohe sõda Gazas, avanevad paljud teised sõja rinded ja Iisraeli tabab "tohutu maavärin",[83][84] ning ähvardas sekkuda, kui Iisrael alustab maapealset sissetungi Gazasse.[85][86] Alates 8. oktoobrist on Hizbollah ja Iisraeli vägede vahel toimunud pidevad tulevahetused pärast seda, kui Hizbollah' võitlejad tulistasid Liibanonist rakette Iisraeli ja Iisrael vastas õhurünnakutega Liibanonis.[87] USA paigutas Vahemere idaossa kaks lennukikandja lahingugruppi[88], Ühendkuningriik teatas, et saadab sõjalaevu ja lennukeid[89] ning Saksamaa hakkas Iisraelile sõjalist abi andma.[90] Tsiviilelanikke on hukkunud laialdaselt ning ÜRO eriraportööridest koosnev rühm ja inimõigusrühmitused on süüdistanud nii Iisraeli kui Hamasi sõjakuritegudes.[91][74]
18. oktoobril vastas Iisrael USA presidendi Joe Bideni palvele lubada toimetada Gaza sektorisse humanitaarabi. Egiptuse presidendi Abdel Fattah el-Sisi loal kasutab 20 abiveokit Rafahi piiripunkti, et sõita läbi Egiptuse Gazasse.[92][93]