1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused
From Wikipedia, the free encyclopedia
1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused olid XVI maailmameistrivõistlused jalgpallis. Need toimusid 10. juunist 12. juulini Prantsusmaal.
Coupe du Monde – France 98 | |
---|---|
Turniiri detailid | |
Võõrustaja(d) | Prantsusmaa |
Linn(ad) | 10 |
Kuupäev(ad) | 10. juuni – 12. juuli 2018 (33 päeva) |
Võistkondi | 32 |
Väljak(ud) | 10 |
Lõplikud kohad | |
Meister |
![]() |
Teine koht |
![]() |
Kolmas koht |
![]() |
Neljas koht |
![]() |
Turniiri statistika | |
Mänge | 64 |
Väravaid | 171 (2,67 mängu kohta) |
Pealtvaatajaid | 2 784 687 (43 511 mängu kohta) |
Parim väravakütt |
![]() |
Parim mängija |
![]() |
Parim noormängija |
![]() |
Parim väravavaht |
![]() |
Ausa Mängu auhind |
![]() ![]() |
← 1994 2002 → |
Kuueteistkümnenda MM-finaalturniiril osales esimest korda 32 koondist. Nii suure arvu osalejate otstarbekuses oli algul kahtlusi. Ühepoolseid mänge oli siiski vaid mõni üksik.
33 võistluspäeva jooksul mängiti 64 mängu. Finaal toimus staadionil Stade de France.
Keskmine televaatajate arv oli 578 miljonit mängu kohta. Finaali jälgis otseülekandes kaks miljardit inimest. Ükski sündmus pole maailmas varem kogunud nii palju televaatajaid.
Prantsusmaa oli Itaalia ja Mehhiko järel kolmas riik, mis korraldas jalgpalli maailmameistrivõistluste finaalturniiri teist korda. FIFA täitevkomitee langetas vastava otsuse 9. juulil 1992. Mängupaiku oli kümme: Bordeaux, Lens, Lyon, Marseille, Montpellier, Nantes, Pariis, Saint-Denis, Saint-Étienne ja Toulouse. Üheksa staadioni kaasajastati, Pariisi külje alla Saint Denis'sse rajati aga uus ja uhke rahvusstaadion Stade de France.
174 koondist osales valikmängudes, neist 32 esimest korda. 32 finalisti loositi alagruppidesse 4. detsembril 1997 Marseille's. Et alagruppe oli kaheksa, siis kaheksandikfinaali pääsesid kõigi alagruppide kaks paremat.
1998. aasta MM-iga sai otsa ka 24 aastat kestnud João Havelange'i valitsusaeg FIFA presidendina. Brasiillase järglaseks valis FIFA kongress senise peasekretäri, šveitslase Sepp Blatteri, kes edestas teravas valimisvõitluses napilt UEFA juhti rootslast Lennart Johansson.
Turniiri võitis Prantsusmaa, alistades finaalis Brasiilia 3:0. Prantsusmaa tuli maailmameistriks esimest korda ning Prantsusmaa koondis oli pärast Argentinat (1978) teine korraldajamaa koondis, kes tuli maailmameistriks.