Šveits Napoleoni ajastul
From Wikipedia, the free encyclopedia
Prantsuse revolutsioonisõdade ajal marssisid revolutsioonilised armeed idasuunas, kattes Šveitsi oma lahingutes Austria vastu. 1798. aastal oli Šveits täielikult prantslastega kaetud ja sellest sai Helveetsia vabariik. Helveetsia vabariik koges mitmeid majanduslikke ja poliitilisi probleeme. 1798. aastal muutus riik revolutsioonisõdade lahinguväljaks, mis tipnes Zürichi lahingutega 1799. aastal.
See artikkel vajab toimetamist. (November 2013) |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
1803. aastal taastati Napoleoni vahendusaktiga Šveitsi konföderatsioon, mis osaliselt taastas kantonite suveräänsuse ning endised maksualused ja liitlasterritooriumid Aargau, Thurgau, Graubünden, Sankt Gallen, Vaud ja Ticino said võrdsete õigustega kantoniteks.
Viini kongress taastas aastal 1815 täielikult Šveitsi sõltumatuse ja Euroopa suurriigid nõustusid tunnustama Šveitsi alalist neutraliteeti. Sel ajal suurenes Šveitsi territoorium viimast korda, uued kantonid olid Valais, Neuchâtel ja Genf.
Restauratsiooni, aega kuni Sonderbundskriegini, tähistasid segadused, ja maarahvas võitles linnakeskuste ikke vastu, näiteks Züriputsch aastal 1839.