Ülemaailmne merehäda ja -ohutuse süsteem
From Wikipedia, the free encyclopedia
Ülemaailmne merehäda ja -ohutuse süsteem (Global Maritime Distress and Safety System; GMDSS) on ülemaailmne ohutusprotseduuride, seadmete ja sideprotokollide kogum, millega suurendatakse ohutust ning hõlbustakse merehätta sattunud laevade hädakutsete edastamist.[1] Süsteemi on välja töötanud ÜRO Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO).
GMDSSi nõuded rahvusvahelistes vetes seilavatele laevadele on kirjeldatud SOLAS konventsiooni IV peatükis.[2] See täiendab 1979. aastal vastu võetud rahvusvahelist mereotsingu ja -pääste konventsiooni (ICMSaR), sest kirjeldab erinevad tehnilised lahendused mille abil saab ICMSaR toimida.[3]
GMDSS koosneb mitmest süsteemist, mis on ette nähtud järgmiste funktsioonide täitmiseks: läheduses ja kaldal asuvate laevade hoiatamine (sealhulgas merehätta sattunud laeva asukoha määramine), otsingu- ja päästetööde koordineerimine, asukoha määramine, mereohutusteated, üldine side ja laevadevaheline side. Konkreetsed nõuded sõltuvad pigem laeva tegevuspiirkonnast kui selle tonnaažist. GMDSS on kasutusel olnud alates 1992. aastast.[4]
Lõbusõidulaevad ei pea küll täitma GMDSS-i nõudeid, kuid on aina enam hakanud kasutama süsteemi digitaalset valikkutsungit (DSC), mis on GMDSSi osa. Alla 300 GT laevadele ei kehti GMDSS nõuded.