![cover image](https://wikiwandv2-19431.kxcdn.com/_next/image?url=https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/f/f1/United_Nations_General_Assembly_resolution_68-262_vote_in_Europe.svg/langet-640px-United_Nations_General_Assembly_resolution_68-262_vote_in_Europe.svg.png&w=640&q=50)
ÜRO Peaassamblee resolutsioon 68/262
From Wikipedia, the free encyclopedia
ÜRO Peaassamblee resolutsioon Ukraina territoriaalse terviklikkuse kohta on ÜRO Peaassamblee 68. istungjärgul 27. märtsil 2014 vastu võetud resolutsioon 68/262 Ukraina territoriaalse terviklikkuse kohta.[1][2][3][4]
ÜRO Peaassamblee resolutsioon 68/262 | |
---|---|
Kuupäev | 27. märts 2014 |
Istung | 80. plenaaristung |
Kood | A/RES/68/262 (dokument) |
Teema | Ukraina territoriaalne terviklikkus |
Hääletuse kokkuvõte |
|
Tulemus | vastu võetud |
![Thumb image](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/68/UN_Resolution_regarding_the_territorial_integrity_of_Ukraine.svg/640px-UN_Resolution_regarding_the_territorial_integrity_of_Ukraine.svg.png)
![Thumb image](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/f/f1/United_Nations_General_Assembly_resolution_68-262_vote_in_Europe.svg/640px-United_Nations_General_Assembly_resolution_68-262_vote_in_Europe.svg.png)
![Thumb image](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/2/2a/United_Nations_General_Assembly_Resolution_68-262_vote_in_Africa.svg/640px-United_Nations_General_Assembly_Resolution_68-262_vote_in_Africa.svg.png)
Resolutsiooni eelnõu esitasid Costa Rica, Leedu, Kanada, Poola, Saksamaa ja Ukraina.[5] Resolutsiooni vastuvõtmisele eelnes seitse ÜRO Julgeolekunõukogu istungit, millel käsitleti Krimmi kriisi ja mis lõppesid Venemaa poolt vetoõiguse kasutamisega.[6]
Vastuvõetud kuuepunktilises resolutsioonis kinnitas ÜRO Peaassamblee oma pühendumust Ukraina suveräänsusele, poliitilisele sõltumatusele, ühtsusele ja territoriaalsele terviklikkusele tema rahvusvaheliselt tunnustatud piirides, rõhutades 16. märtsil 2014 Krimmis toimunud rahvahääletuse kehtetust ja kutsudes kõiki riike üles mitte tunnustama mis tahes muutusi Krimmi ja Sevastopoli staatuses.[4][2][1]