Tehisavaradar
From Wikipedia, the free encyclopedia
Tehisavaradar (inglise keeles synthetic-aperture radar, lühendatult SAR) on radaritüüp, mille eripäraks on antenni ja uuritava piirkonna vahelise suhtelise liikumise kasutamine. Nii on võimalik saavutada kõrgem ruumiline lahutus kui tavalise, kiirtega skaneeriva radariga.
Tehisavaradar on aktiivne kaugseireinstrument, mis on tavaliselt kinnitatud lennuki või satelliidi külge. Üksiku kiirt formeeriva antenniga valgustatakse korduvalt uuritavat ala, kasutades raadiolaineid lainepikkusega meetrist millimeetriteni. Erinevates antenni asukohtades registreeritavad tagasipeegeldunud kajasignaalid detekteeritakse koherentselt ja talletatakse ning seejärel töödeldakse üheskoos, et saada pilt uuritavast piirkonnast.
SAR kujutise saamine ei sõltu nähtavast valgusest, mistõttu saab seda kasutada ka öösel. Radar kasutab mikrolainete sagedusvahemikku jäävat elektromagnetkiirgust, mis neeldub atmosfääris väga vähe. Seega ei sega vaatlusi pilved.