Surusääsklased
From Wikipedia, the free encyclopedia
Surusääsklased ehk hironomiidid (Chironomidae) on suur sugukond sääselisi, keda praeguseks on teada üle 3500 liigi.
Surusääsklased | |
---|---|
Harilik surusääsk (Chironomus plumosus) | |
Taksonoomia | |
Riik |
Loomad Animalia |
Hõimkond |
Lülijalgsed Arthropoda |
Alamhõimkond |
Hexapoda |
Klass |
Putukad Insecta |
Alamklass |
Pterygota |
Infraklass |
Neoptera |
Ülemselts |
Endopterygota |
Selts |
Kahetiivalised Diptera |
Alamselts |
Sääselised Nematocera |
Infraselts |
Culicomorpha |
Ülemsugukond |
Chironomoidea |
Sugukond |
Surusääsklased Chironomidae |
Surusääsed on enamasti küllalt väikesed, kehapikkus alla ühe sentimeetri. Väliselt meenutavad surusääsed pistesääsklasi, kuid nad toituvad valmikuna väga harva või mitte kunagi.[viide?] Isaste surusääskede tundlad on sulgjad, eesjalad on tugevasti pikenenud ja neid kasutatakse kompimisel tundlate asemel. Vaikse ilmaga parvlevad surusääsed õhtuti veekogude lähistel, seejuures tekkivat meloodilist undamist võib mõnikord kuulda üsna kaugele. Nendes parvedes leiavad putukad endale partneri. Liigi Pontomyia natans vastsed on kohastunud eluga merevees. Ka on selle liigi emased tiivutud ja ei lahku kunagi veest, isased leiavad neid mööda veepinda joostes.