Seitseteist provintsi
From Wikipedia, the free encyclopedia
Seitseteist provintsi oli mõiste, mida kasutati Habsburgide Madalmaade keiserlikes osariikides 15. ja 16. sajandil. Nad katsid laias laastus Madalmaad, s.o tänapäeva Hollandi, Belgia ja Luksemburgi koos enamusega Prantsuse Nordi departemangust, sealhulgas Artois, Prantsuse Flandria ja Prantsuse Hainaut. Sellesse alasse mahtusid ka poolsõltumatud, peamiselt kiriklikud valdused, nagu Liège, Cambrai ja Stavelot-Malmedy.
See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2014) |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Seitseteist provintsi 1549–1581 | |
Seitsmeteistkümne provintsi kaart, 1581 eraldumine punase joonega | |
Valitsusvorm | vasall |
---|---|
Pealinn | Brüssel |
Seitseteist provintsi tekkisid Burgundia Madalmaadest, mitmest läänist, mida valdas Valois-Burgundia dünastia, ja aastal 1482 päris need Habsburgide dünastia, aastast 1556 valdas Habsburgide Hispaania. Aastast 1512 moodustasid provintsid lõviosa Burgundia ringkonnast. Aastal 1581 eraldus Seitse Ühendatud Provintsi, et moodustada Hollandi Vabariik.