Saksi sõjad
From Wikipedia, the free encyclopedia
Saksi sõjad olid kampaaniad ja ülestõusud rohkem kui 30 aasta jooksul aastast 772, kui Frangi riigi kuningas Karl Suur esmakordselt sisenes Saksimaale kavatsusega vallutada, aastani 804, kui viimane rahulolematute hõimlaste mäss oli purustatud. Kokku võideldi praegusel Loode-Saksamaal 18 lahingut. Tulemuseks oli Saksimaa liidendamine Frangi riigiga ja nende pööramine paganlusest kristlusse.
See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2014) |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Saksi sõjad | |||
---|---|---|---|
Frankide riigi kaart aastatel 481–814. | |||
Toimumisaeg | 8. ja 9. sajand | ||
Toimumiskoht | Saksamaa | ||
Tulemus |
Frankide riik annekteeris sakside maa, saksid pöörati kristlusse. | ||
Osalised | |||
| |||
Väejuhid või liidrid | |||
|
Vaatamata korduvatele tagasilöökidele panid saksid vankumatult vastu, korraldades rüüsteretki Karl Suure valdustesse kohe, kui see pööras oma tähelepanu mujale. Nende peamine juht, Widukind, oli paindlik ja leidlik vastane ning nõustus Karl Suure pakutud rahuga raskes olukorras, kaotamata oma nägu ja hoides ära mõttetu sõja jätkamise Karl Suure poolt. See kokkulepe kindlustas sakside juhtidele eriõigused nende kodumaal. Widukind (ka Waldkind, "Metsalaps") ristiti aastal 785 ja maeti ainsasse tornita Saksa kirikusse.
Saksid jagunesid neljaks grupiks neljas piirkonnas. Lähim iidsele frankide Austraasia kuningriigile oli Vestfaal ja kaugeim oli Ostfaal. Nende kahe vahel oli Engern (või Angria) ja kolmest põhja pool, Jüütimaa poolsaare jalamil, oli Nordalbingien.