Leegionär
From Wikipedia, the free encyclopedia
Rooma leegionär (ladina keeles legionarius, mitmus legionarii) oli Rooma sõjaväe raskes relvastuses elukutseline jalaväelane pärast Mariuse reforme. Leegionäriks võisid saada Rooma kodakondsusega isikud, kel vanust alla 45 aasta. Nad astusid kahekümne viieks aastaks leegionide koosseisu, mis eristas neid varasematest sõduritest, keda värvati üksnes sõjakäikude ajaks. Viimased viis teenistusaastat said nad veteranidena kergemaid ülesandeid.