Kopsuvähk
From Wikipedia, the free encyclopedia
Kopsuvähk (ladina keeles cancer pulmonalis) on paljude loomade (sealhulgas inimese) pahaloomuliste kopsukasvajate, mis lähtuvad sagedasti teatud rakusiseste geenimuutuste tagajärjel bronhiepiteelist ja harvem ka alveolaarepiteelist, poolt põhjustatud progresseeruvate, sageli ravimatute ja surmaga lõppevate haiguste rühma.
See artikkel räägib osadel loomadel esinevatest pahaloomulistest kasvajatest; healoomuliste kopsukasvajate kohta vaata artiklit Healoomulised kopsukasvajad. |
Kopsuvähk | |
---|---|
Kopsuröntgen viitab kasvajale | |
Klassifikatsioon ja välisallikad | |
RHK-10 | CC.34 |
RHK-9 | 162 |
DiseasesDB | 7616 |
MedlinePlus | 000618 |
eMedicine | derm/129 |
MeSH | D004886 |
See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2014) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Kopsuvähi täpseid tekkepõhjuseid, arengu ja taandarengu mehhanisme seni veel ei teata. Seetõttu võivad eri liikidel ja indiviididel erineda nii sümptomid, põhjused, kulg, vastuvõtlikkus onkoteraapiale (või selle olemasolu), haiguse kestus kui ka suremus.
Kopsudes esineb hulgaliselt healoomulisi kasvajaid, nagu polüübid, papilloomid, adenoomid, bronhiaalsed fibroomid, bronhiaalsed kondroomid, bronhiaalsed leiomüoomid, bronhiaalsed lipoomid, neurofibroomid, hemangioomid, lümfangioleoimüomatoos (LAM), hamartoomid, teratoomid, põletikulised (inflammatoorsed) "tuumorid" (plasmarakulised granuloomid, pseudotuumorid, eosinofiilsed granuloomid). Maliigseks võivad muutuda polüpoidsed ("adenoomid"): kartsinoid, silindroom ja mukoepidermoidtuumorid.
Enamik kopsuvähi vorme on kartsinoomid, harvemini sarkoomid.
Kopsudes võib leiduda ka teistest kudedest ja elunditest pärinevaid pahaloomulisi kasvajaid, nagu kusepõie-, rinna-, kolorektaal-, neeru- ja eesnäärmevähk jms, kuid need on harilikult mõne teise kasvaja siirded ehk kopsumetastaasid (M1PUL) ja neid ei loeta primaarseks kopsuvähiks.[1]
Kopsuvähi teke on põhjustatud mitmetest molekulaarsetest sündmustest, nagu rakkude paljunemine, diferentseerumine, apoptoos, migratsioon, invasioon ja geenimutatsioon(id)[2] pärilikkusaines, nagu ühe nukleotiidi asendus- või kustutamismutatsioonid või geneetilise materjali ümberasetumine jne ning on mitmeastmeline protsess. Kopsuvähi rakud võivad kiiresti metastaseeruda ja moodustada vähikoldeid peaajus, luudes, maksas, nahal jm.
Kopsuvähk on üsna suur tervishoiuprobleem mitmel pool maailmas.