Ahhaia (Rooma provints)
From Wikipedia, the free encyclopedia
Ahhaia (kreeka: Ἀχαΐα; ladina: Achaia) oli Rooma keisririigi provints, sinna hulka kuulusid Peloponnesos, Atika, Boiootia, Euboia, Küklaadid ning osi Fthiótidast, Aitoolia-Akarnaaniast ja Phokisest. Põhjas külgnes see Epirus Vetus ja Makedoonia provintsidega. Piirkonna annekteeris Rooma vabariik aastal 146 eKr pärast Kórinthose rüüstamist Rooma kindrali Lucius Mummiuse poolt, kellele anti hüüdnimi Achaicus ("Ahhaia vallutaja"). Sellest sai Rooma Makedoonia provintsi osa, mis hõlmas kogu Mandri-Kreekat.
Artiklis puuduvad viited. (Juuli 2019) |
Ahhaia oli senatiprovints, seega vaba sõjameestest ja leegionitest ning üks prestiižikamaid ja ihaldusväärsemaid provintse senaatoritele valitsemiseks. Ateena oli keiserliku eliidi peamine hariduskeskus, millega võistles vaid Aleksandria, ja üks tähtsamaid linnu keisririigis. Ahhaia kuulus Rooma maailma kõige jõukamate ja rahumeelsemate osade hulka kuni hilisantiikajani, mil see esmakordselt barbarite sissetungi all kannatas. Siiski jäi provints õitsvaks ja väga linnastunuks, nagu on tõendanud 6. sajandi Synekdemos.
Slaavlaste sissetung 7. sajandil tõi kaasa laialdase hävingu, kus enamus rahvastikust põgenes kindlustatud linnadesse, Egeuse mere saartele ja Itaaliasse, samas mõned slaavi hõimud asustasid sisemaa. Bütsantsi kätte jäänud Ahhaia territooriumid rühmitati Hellase teemasse.